EESTI LAEVAOMANIKE LIIDUST

Eesti Laevaomanike Liit taastati 1993. aastal pärast Eesti taasiseseisvumist. Tänaseks on organisatsioonis 11 liiget, sealhulgas Eesti Mereakadeemia ja mereõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo. Ligikaudu 75-80% Eesti merendussektori tuludest ja tööhõivest katavad Eesti Laevaomanike Liidu liikmed, kusjuures neis saab otseselt või kaudselt tööd kokku ligi 10 000 inimest.

Alates 2004. aastast on organisatsioon Euroopa Laevaomanike Assotsiatsiooni liige, esindades rahvuslikke huve mitmetes selle struktuurides ja töörühmades.

Shipowners

PRIORITEEDID

Eesti Laevaomanike Liit on organisatsioon merendusettevõtetele, mille osa või kogu laevastik seilab Eesti lipu all või mis tegutsevad merenduses ning investeerivad valdkonna kõrge professionaalsuse ning tugeva konkurentsivõime arendamisse ja hoidmisse.

Konkurentsivõime

Eestil on hea stardipositsioon saamaks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ning jätkusuutliku laevastiku ja tegevuse toel oluliseks tegijaks Euroopas ja ülemaailmses merenduses. Antud positsioon on meie igapäevase töö suuremaks eesmärgiks.

Looduskeskkond ja jätkusuutlikkus

Keskkonnasäästlik ja säästev tegutsemisviis on ja jääb alati Eesti merenduse lahutamatuks osaks. Organisatsiooni eesmärk on tutvustada Eesti laevaomanikele ja operaatoritele uuenduslikke lähenemisviise ja tehnoloogiaid.

Tööjõuturg ja oskusteave

Organisatsioon juhib Eesti haridussüsteemis valdkonna kompetentside arendamist ja vajalikku ümberkujundamist tihedas koostöös õppeasutustega. Selle eesmärk on tagada merenduse tööturu õiglane ja konkurentsivõimeline olemus Eestis.

VÄRSKEMAD UUDISED

Viiendik eestlasi jääks nälga vähem kui kuu ajaga

14.06 2024
Aasta esimeses kvartalis tõusis Eestis töötuse määr 7,8 protsendi peale, mis tähendab ligi 20 000 töötut inimest rohkem kui aasta varem. Paljudel leibkondadel pole just palju sääste ning pere peamise ülalpidaja sissetuleku kaotuse korral suudaks viiendik perekondadest vastu pidada vähem kui kuu aega. Vaata lähemalt

Läti energiahiid plaanib Eesti energiaturule investeerida pool miljardit eurot

14.06 2024
Elektrum Eesti avas sel neljapäeval Ida-Virumaal Lüganusel päikesepargi - energiaettevõtte esimene suurem päikesepark on koguvõimsusega 7 megavatti (MW), millele on lähiaastatel oodata märkimisväärset lisa seoses Elektrum Eesti kasvuplaanidega. Vaata lähemalt

Swedbank: praegust kümnendit jääme meenutama kui stagflatsiooni

14.06 2024
Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juhi Urmas Simsoni sõnul saab Euroopa Liidu 4-protsendilist keskmist majanduskasvu nelja aasta jooksul vaadates öelda, et tegemist on paigalseisuga. Vaata lähemalt

Transpordiamet töötas välja jalg- ja rattateede planeerimiseks vajaliku mudeli

13.06 2024
Transpordiamet töötas välja kergliiklusmudeli „Potentsiaalsed jalgsi ja rattaga liikumised“. Rakendus kajastab võimalikke lühimaid teekondi elukohast lähimatesse esmavajadusega sihtkohtadesse nagu töökoht, haridusasutus, toidupood ja ühistranspordipeatused ja nende ühenduste potentsiaalset kasutajate arvu praeguse maakasutuse kontekstis.
Vaata lähemalt

Neanurme–Pikknurme uus 2+1 lõik on lõplikult valmis

06.06 2024
Käesoleva aasta juunikuus lõppesid mullu lume tuleku tõttu pausile jäänud Tallinna–Tartu maantee uue, ligi 6,4 kilomeetri pikkuse Neanurme–Pikknurme 2+1 teelõigu ehitustööd, mille eesmärk on möödasõidualade rajamine põhimaanteele ning liiklusohutuse taseme tõstmine läbi liiklusohutuse suurendamise, liikluse sujuvuse ning sõidumugavuse parandamise. Äsja valminud lõik on järjekorras neljas 2+1 möödasõiduala Tallinna–Tartu maanteel. Vaata lähemalt

Transpordiamet koos Kaitseväega varistab Tusti silla

06.06 2024
12. juunil varistab Transpordiamet koos Kaitseväega Viljandimaal Uusna ja Tusti külade piiril Tusti teel asuva Tusti silla. Varistamise raames toimuvad lõhketööd, mis ümberkaudsetele elanikele ohtu ei kujuta.
Vaata lähemalt

Mis võib tulla Muuga sadama vabadele aladele ja kuidas leiti reisilennuki Kaleva jäänused

08.06 2024
Märtsis teatas Tallinna Sadam, et otsib koostööpartnereid Muuga sadama vabade alade väljaarendamiseks. Ideede esitamise tähtaaeg oli 31.mai. Meretunnis räägib ideekonkusist Tallinna Sadama juhatuse liige Rene Pärt. Pikemalt tuleb saates juttu Soome reisilennukist Kaleva, mille nõukogude sõjalennukid 1940.aastal alla tulistasid. Kaleva hukkumisest ja varasematest vrakiotsingutest kõneleb Vello Mäss, lennukijäänuste leidmisest annab ülevaate Kaido Peremees. Saatejuht on Vallo Kelmsaar. Vaata lähemalt

Keri tuletorni renoveerimistööde I etapp on lõppenud

01.06 2024
Ajalooliste allikate andmetel oli Keri saarel esialgu puidust tuletorn, mis hakkas tööle 1.augustil 1724. Praegune tuletorn valmis Keril 1858.aastal, kuid eelmise sajandi viimase kümnendi algul varises selle välissein kokku. Kuigi Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit on valinud Keri tuletorni maailma 100 silmapaistvama ja erilisema tuletorni hulka, oli tuletorn aastaid kehvas seisus... Remonti küll kaaluti, tööks läks aga alles mõne aasta eest. Nüüd on tööde I etapp lõpule jõudnud. Keri tuletorni renoveerimisest räägib Meretunnis Transpordiameti tugiteenuste teenistuse haldusosakonna haldur Rando Sirak. Juttu tuleb ka teiste Eesti tuletornide seisukorrast. Saatejuht on Vallo Kelmsaar. Vaata lähemalt

102-aastane reisilaev Arabella I ja purjekas Vesta alustavad hooaega

25.05 2024
Tartus alustas uut elu reisilaev Arabella I, mis ehitati Soomes rohkem kui 100 aastat tagasi. Meretund vahendab avareisi eelset meeleolu ning küsitleb reeder Albert Lassi. Purjeõppeseltsi STA Estonia juhatuse liige Madis Rallmann räägib Vesta mastivalikust ja –vahetusest ning sellestki, kuidas valmistutakse suviseks suurregatiks. Saatejuht on Vallo Kelmsaar. Vaata lähemalt
Kui teil on küsimusi või soovite meie organisatsiooni kohta rohkem infot, palun võtke meiega ühendust.
VÕTAN ÜHENDUST